Sellest, kuidas see hull tüdruk jälle üksinda reisile läheb
Mäletate, kui ma oktoobris nädalaks üksinda Marokosse läksin? Põhiliselt valisin Maroko sellel põhjusel, et seal oli üks tore joogakool, see on piisavalt lähedal, et sinna ainult nädalaks sõita ja üksi ju ometi kauemaks kui nädal kuhugi minema ei hakka, kuigi hinna poolest oleks võinud umbes sama raha eest ka Indiasse või hea piletiõnne korral isegi Balile minna. Novat. Nüüd ma igal juhul istun Helsinki lennujaamas ja ootan lendu (mis just tund aega edasi lükati, aga pole hullu), mis viib mind Dehlisse ja siis sealt edasi Goasse.
Ja jälle lähen üksi (tuleb välja, et kõik inimesed ei soovigi kogu oma aastas ette nähtud puhkust palmide vahel jooga tegemisele kulutada – veider) aga sel korral lausa terveks kuuks. Mind ootab ees 200-tunniline joogakoolitus ja kui kõik hästi läheb saan seejärel sertifikaadi, mis lubab mul põhimõtteliselt igal pool joogat õpetada. Seega see kuu aega ei olegi päriselt puhkus, sest nädalas kuus päeva pean juba hommikul kell 7 (ajavahe on 2 tundi ehk Eesti aja järgi lausa kell 5) olema esimeses tunnis ja tunnid kestavad põhimõtteliselt terve päeva. Valisin välja sellise koolituse, kus pool laupäeva ja kogu pühapäev on vabad, seega äkki ikka õnnestub mõni päev ka päriselt puhata ja võib-olla isegi mõni toidukoolitus välja otsida. Internetist leidsin ühe toreda koolituse küll, mis vist on mu elukoha lähedal, aga kuna aadressiks oli kirjutatud Behind Brown Bread Bakery, Near Youth Club ja mingil veidral põhjusel Google maps seda aadressi üles ei leidnud 🙂 siis ma tegelen sellega kohapeal – tundub lihtsam.
Koolitus paistab tulevat äärmiselt intensiivne – lisaks füüsilisele joogale on teemadeks ka filosoofia, ajalugu, loomulikult anatoomia ja õpetamismetoodika ning mida ma kõige rohkem kardan – meditatsioon ja kõik sinna juurde kuuluv. Ma pole just maailma kõige kannatlikum paigalistuja ja pole vist ärkvel olles veel kunagi suutnud tervet minutit ilma mõtlemata olla, aga äkki ma siis nüüd suudan selle ära õppida, kõik võimalused selleks on igal juhul olemas.
Tuba on mul 3 minuti jalutuskäigu kaugusel rannast, mis peaks olema lihtsalt imeilus ja temperatuur peaks päeval olema suts üle 30 kraadi, seega päris tervitatav vaheldus sellele plögale, mis Tallinna tänavatel hetkel maas on. Kuna ma endiselt istun lennujaamas ja ma ei usu, et te soovite väga vaadata pilti mu kohvrist, Starbucksist, Burger Kingist või väravast nr 38, siis pilt on internetist näpatud – kohale jõudes loodan kohata veel kaunimaid vaateid ja küllap ma siis mõne neist ka siia üles riputan.
Aga teie, kes te siit retsepte otsimas käite – no worries, mul umbes 10 tükki ootavad oma järge ja kui kohapeal ka lubatud internet olemas on, siis ei jää ka teie millestki ilma 😉
Ole esimene, kes kommenteerib