Kukeseenerisoto
Ilmaga sobivalt muutuvad ka toidud juba palju sügisesemaks ja külmad supid asenduvad vaikselt hoopis soojendavamate toitudega. Ja üks mõnusamaid soojendavamaid toite mu meelest on kindlasti risoto. Selle tegemiseks läheb vaja sutsuke kannatust, aga kokku üle poole tunni ei tohiks minna, seega pigem kuulub see ikka sinna kiiremate toitude hulka mu meelest. Teha võib seda millega iganes, ainult riis peaks kindlasti risotoriis olema, sest just see muutub mõnusalt kreemiseks. Õnneks on hilissuvi just see aeg, kus kõik aia- ja metsasaadused valmis saavad, seega valikuvariantidest puudust ei tule.
Tänaseks kangelaseks siis kukeseened ja need ilusad tumeroosad marjad pildil on samuti täitsa söödavad. Ma pole päris kindel, mis selle nimi on, sest ma sain need oma tädi käest ja minu meelest ta ütles, et selle nimi on vaarikmalts. Igaks juhuks googeldades ma sellise nimega taime ei tuvastanud, küll aga meenutab see piltide ja kirjelduse järgi hoopis maasikaspinatit. Olgu kuidas on, aga maitseb see igal juhul küll üsna spinati moodi lehtedest ja marjad on üsna neutraalse aga äärmiselt meeldiva maitse ja tekstuuriga ning sobisid siia risotole (ja ka koos röstpeetidega, aga sellest ma räägin ilmselt kunagi hiljem) väga hästi täienduseks.
Üldjuhul kasutatakse risotos muidugi ka veini ja teen seda tavaliselt isegi. Sel korral aga oli sobivatest jookidest kodus ainult üks üsna hinnaline pudel vahuveini ja kuna me kumbki härra elukaaslasega end just väga janusena ei tundnud, siis jätsin alkoholi sel korral üldse välja ja sai ka hea. Kuigi ideaalses maailmas ma soovitan ikkagi klaasikese valget kuiva veini või proseccot lisada.
Ja see mure, et risotot tehes 20 minutit järjest segama peab on sutsu üle paisutatud. Jah, pliidi eest palju kaugele minna ei saa, sest iga paari minuti tagant korra läbi segama peaks selle küll, aga see ei ole tõesti midagi hullu, eriti siis, kui seltskond on hea ja sellestsamast pudelist, kust klaasike potti läks endale ja kaaslasele samuti klaasike kallata 😉
- 1 keskmine sibul
- 1 sellerivars
- 60 g võid
- 1 tl oliiviõli
- 200 g arborio riisi
- 15 g kuivatatud seeni (mul olid puravikud ja mustad toruseened)
- 7 dl kuuma vett
- 25 g parmesani
- 0,5 sidruni mahl
- Soola ja pipart
- 400 g värskeid kukeseeni
- Praadimiseks võid
- Mõned oksad tüümiani
- Pane kuivatatud seened kuuma vette ligunema ning lase neil seal umbes 10 minutit olla,
- Tükelda sibul ja seller väikesteks kuubikuteks ning pane koos umbes supilusikatäie või ning soolaga potipõhja keskmisele kuumusele, kuni sibul klaasijaks muutub.
- Seejärel sega juurde riis ning kuumuta seda umbes minuti jooksul.
- Nüüd lisa esimene detsiliiter vett ning sega, kuni see aurustub. Siis järgmine ja sega jälle kuni see riisi imendub. Segada ei ole vaja kogu aeg, aga iga minutikese tagant võiks korra läbi segada küll.
- Vahepeal õngitse veest välja ka kuivatatud seened, haki need vajadusel pisut peenemaks ning lisa potti.
- Jätka vee/puljongi lisamist seni, kuni riis on peaaegu pehme, kui tunned, et riis saab kohe-kohe valmis (nii umbes 18 minutit segamist ja vedeliku lisamist), siis lisa potti veel suts vett, ülejäänud või, sidrunimahl ning peenelt riivitud parmesan, sega kõik korralikult läbi ning jäta kaane alla umbes viieks minutiks puhkama. Risoto peab jääma vedelapoolne ning taldrikul kergelt laiali valguma.
- Vahepeal prae pannil kukeseened koos tüümianiga või sees mõnusalt kuldseks ning piparda üsna ohtralt.
- Serveeri risoto kohe koos kukeseentega.
- Mõned märkused: kuivatatud seente + kuuma vee asemel võid kasutada ka valmis puljongit, kas aedvilja-, seene- või ka kanapuljongit.
- Tavaliselt panen risoto sisse ka sortsu valget veini. Sel korral ei tahtnud tervet pudelit ainult selle pärast lahti teha ja sai ka ilma hea. Kui sul on kuivema valge veini pudel juhuslikult lahti, siis asenda esimene detsiliiter puljongit/vett sellega.
Ole esimene, kes kommenteerib