Hea toidu kodu

Varjatud restoranipärl Tallinna vanalinnas

Ilmselt kõik teavad, et söömine mulle meeldib. Söögi tegemine niikuinii, aga ka väljas söömine. Just viimane on heaks inspiratsiooniallikaks, et ka omaenda kokkamist järgmisele tasemele viia. Aga väljas söömine meeldib mulle ainult siis, kui see on tõesti hea. Kui minna restorani ja avastada enda eest toit, mille oleksid kodus ka ise poole tunniga valmis meisterdanud, siis mul hakkab alati lihtsalt oma rahast kahju. Ja kuna see on juhtunud päris tihti, siis ma väga suure osa oma toitudest valmistangi ise.

Aga tänane restoranikogemus osutus lausa suurepäraseks ning julgen seda ka teistele soovitada. Ma ei oleks ausalt öeldes restorani MIX ise mitte kunagi üleski leidnud ning ukseni jõudes tekkis korraks kahtlus, et kas tõepoolest ongi see restoran seal. Tegemist on hotelli all asuva restoraniga ning kui tihti sa samas linnas elades ikka hotelli uksest sisse jalutad, eksju.

Austrid – julgen kiita!

Mina leidsin selle restorani üllatavalt tänu Ajujaht saatele. Ma tavaliselt väga telekat ei vaata, aga kuna ise olen otsapidi (väga väikest otsa, aga ikkagi :)) seotud ühe osalejaga, kes küll kahjuks sel korral edasi ei saanud, siis olen ikka silma peal hoidnud ja saate ajal osalejate kodulehti läbi klikkinud. Tegelikult päris palju ägedaid osalejaid on, pole midagi öelda! Lausa natuke kade hakkab, et endal nii häid mõtteid ei ole. Aga see selleks, igatahes jõudsin mingil hetkel CheckSpoti kodulehele ja mul on väga hea meel, et jõudsin. See on selline tore rakendus (saad selle endale ka siit alla tõmmata), mis annab erinevates restoranides 30-50% allahindlust nendel aegadel, mil restoran muidu tühi oleks. Kui mina söömas käisin, siis restoran oligi reaalselt täiesti tühi, hiljem tuli paar lauda veel. Restorani huvi on loomulikult kõik lauad päeva jooksul võimalikult mitu korda välja müüa, seega igati win-win lahendus.
Äpis ei ole restorane veel kuigi palju, aga eks neid aja jooksul tekib sinna kindlasti juurde, seega soovin palju edu ning hoian ise ka silma peal, et mõnda ägedasse restorani soodsamalt sööma saaks minna.

Peaks vahepeal mainima, et olen päris heal kirjutamisesoonel täna kuidagi – plaanisin restoranielamusest kirjutada, aga pole veel esimese toidunigi jõudnud 🙂 (mõistlik inimene kasutaks selle kirjutamisesoone ära mõnele sellisele kirjutamisprojektile, mis juba ammu oma aega ootab, aga ma ikka kirjutan selle restoraniteema ka nüüd lõpuni :)).

Igal juhult toidud olid lausa üllatavalt head. Kuna ma restoranist enne midagi kuulnud ei olnud, siis ei olnud mul ka erilisi lootusi ega ootusi, aga tõepoolest – ma ilmselt lähen isegi tagasi!
Muu hulgas on restoranil ka superhea lõunapakkumine – 3 käiku 15€ eest, mis on restorani täishindu vaadates ikka VÄGA soodne. Mina sõin peatoiduks koha, mille saab endale samuti lõunamenüüst valida ja mis põhimenüüs on juba üksi kallim, kui 15€, seega kui on vaja asjalikule ärilõunale minna, aga ei soovi end segaseks maksta, siis selleks on koht äärmiselt sobiv.
Meie aga loomulikult lõunamenüüga ei piirdunud vaid tegime endale esimese mai puhul ikka korralikul pidusöömingu. Kui juba, siis juba!

Supermaitsev peeditartar feta ja hernekreemiga

Alustasime austritega, mis osutusid väga headeks. Vinegretis olid sibulakuubikud täiesti filigraanselt ühesuurusteks hakitud ning kõik kokku oli lihtsalt vaimustav. Aastaid tagasi arvasin, et auster on auster, aga tegelikult on neid ikka väga erinevaid ning siinsed fine de claire austrid olid ülivärsked ja kvaliteetsed.

Eeltoitudest maitsesime peeditartari ning vitello tonnatot. Võitjaks osutus üllatavalt esimene, kus soolakas feta ning hernekreem kõik täiuslikuks kokku sidus. Vitello puhul polnud ka midagi otseselt valesti, vasikas oli mõnusalt pehmeks küpsetatud (pakuks et sous vide), aga kuna alles nädal tagasi sain ilmselt Eesti parimat vitellot, siis see elamus oli lihtsalt liiga värskelt meeles ning varjutas siin pakutavat sutsukese.

Vitello tonnato

Peatoidud olid mõlemad võrdselt superhead. Minu jaoks üllatav, sest 90% juhtudest on restoranieine tipphetk minu jaoks just eeltoidud ning muud käigud küündivad nende tasemele aruharva. Puravikurisoto oli aga täiuslikkuse tipp ning ka Eesti koha ei jäänud millegagi alla. Koha juures oli väga meeldivalt üllatavaks lisandiks rohelise õunaga valmistatud tapioka pärlid, mis sinna superhästi sobisid. Seenerisoto kuulub niikuinii mu suurte lemmikute hulka ning mul on ka siin blogis mitu retsepti. Ma arvan, et kohe kui mõned seened kuskilt kätte saan, siis läheb see retsept uuesti kasutusse. Tõepoolest ma hetkel lausa ei mäletagi, millal restoranis võrdselt häid pearoogasid maitsesin.

Puravikurisoto – lihtsalt imeline!
Sidruni ning muu heaga Eesti koha

Magustoiduks tellisime tumeda šokolaadi sfääri, millega käis kaasas ka väike teatraalne moment. Lisaks sellele, et sfäär äge välja näeb ei suutnud härra elukaaslane, kes muidu vaniljejäätisest kuuldagi ei taha (sfäär oli sellega täidetud) selle söömist ega sfääri kiitmist ära lõpetada. Ka passionijäätis ning punase sõstra sorbett olid imelised ning tõepoolest ei leia siit ühtki virisemise kohta.

Kõige teatraalsem toit, mida proovida õnnestus – tumeda šokolaadi sfäär

Toite, mida oleks proovida tahtnud jätkus menüüs veel, aga isegi minusugusel õgardil on kuskil piir ees, seega carpaccio, tuuni tartari ning küpsetatud Camemberti proovimiseks peab tagasi minema!

Kommentaarid

Ole esimene, kes kommenteerib

Jäta kommentaar

.
<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>