Maailma lihtsaim suupiste – redised dukkah maitseaineseguga
Ma pole kindel, kas tänane retsept üldse retsepti nime vääribki, aga samas panni võtsin ikkagi välja ja natuke uhmerdamist sisaldab retsept endas samuti. See suupiste saab valmis maksimaalselt 10 minutiga ka suuremale seltskonnale, seega ma juba ootan, et saaksin seda ka külalistele pakkuda.
Redistega on sel aastal selline lugu, et kuna ma olen ootamatult saanud keset linna korraliku peenramaa omanikuks (tegelt ei ole ootamatult – täitsa plaanipäraselt olen neljandale korrusele umbes 700 liitrit mulda erinevatesse nõudesse korraldanud ja siis lisaks veel maja taha Ameerika kogukonnaaeda veel paar päris õues asuvat peenart juurde võnud), siis rediseid lihtsalt jätkub. Need kasvavad ka nii kiiresti, et mul varsti saab selle suve teine sats otsa ja kohe peaks ka kolmanda ära külvama, sest need on lihtsalt nii head! Ja vaadake neid värve – kes mind vähegi teavad, siis kohe kui aedviljad erinevates värvides on, siis ma pean need endale saama. Ükskord poes oli mul ikka tõsine siseheitlus – kolme erinevat värvi redised kilesse pakituna versus tavalised redised lahtiselt. Lisakilet ju kohe üldse ei tahaks, aga värvilisi rediseid see-eest väga. Ma isegi ei mäleta, kuidas selle ostmisega sel korral jäi. Tahan loota, et kilekotiviha sai värvidearmastusest võitu, aga ma tagantjärgi enam 100% kindel küll ei ole.
Seda enam, et rediseid tõepoolest on ülilihtne kasvatada. Külvad, kastad ja juba paari nädalaga ongi ülimõnusad ja mahlased mugulad olemas. Boonusena saab isekasvatades neid külvata täpselt nii palju erinevaid värve, kui palju seemneid leida õnnestub. Mul hetkel on tavalised punased, siis selline sort, kus roosa valgeks üle läheb, valged, kollakad ja lillad. Pisuke maitseerinevus on neil ka, samas kui keegi pimetestis küsiks, et mis värvi redist ma hetkel söön, siis tõenäoliselt ikka ära ei arvaks küll. Seega pigem ikka ilu pärast olen erinevad värvid valinud. Tegelikult on olemas veel ka üüberilusad arbuusi värvides redised – seest roosad ja väljast rohelised, aga vat neid seemneid ei õnnestunud sel aastal kahjuks leida.
Retsepti juurde nüüd. Tegemist on sellise natuke interaktiivse seltskonnatoiduga (kuigi sobivad ka üksinda näksimiseks – ehtne tõestus on see, et kõik, mis pildil näha rändas täna minu kõhtu. Härra elukaaslane, kes rediseid kohe üldse ei armasta sõi tegelikult ka kaks tükki, aga ma võtan juba kahe redise söömist tema poolt komplimendina :)), kus kokal on vaja ainult maitseainesegu valmis teha, redised üle loputada ning kvaliteetne oliiviõli välja valada. Isegi lehti ei rebinud ma rediste küljest ära, sest neist on ju hea kinni hoida pluss need näevad ilusad välja. Tõsi, mõned suuremad redised lõikasin pooleks või neljaks, aga ka see on puhtalt vabatahtlik.
Ülejäänud töö teevad aga külalised ise ära – kastavad redise kõigepealt oliiviõlisse ning siis dukkah sisse. Sealtedasi otse suhu. See kõik kokku on ülimaitsev ja tuhat korda põnevam ja tervislikum, kui kartulikrõpsud dipikastmega.
Igal juhul – superlihtne ja ülimalt mõnus suupiste. Soovitan soojalt proovida! Aaa, ja maitseainesegu on Lähis-Idast pärit dukkah, mis peaks araabia keeles tähendama purustamist. Segusid on erinevaid, mina segasin enda oma kokku sellest, mis kodus olemas oli ning sobivat tundus ja olen tulemusega ülimalt rahul. Tegelikult lisatakse tihti ka koriandri- ning seedermänniseemneid ja ma oleks seda isegi teinud, aga neid mul parasjagu just kodus ei olnud. Julgen kinnitada, et ka ilma sai supermaitsev!
- 1 dl pistaatsiapähkleid (kooritud, soolamata)
- 1 spl seesamiseemneid (mul olid musta värvi)
- 1 tl vürtsköömneid
- 1 tl fenkoliseemneid
- 1 tl värskelt purustatud musta pipart
- 1 tl soolahelbeid (mul oli tšilliga maitsestatud)
- Serveerimiseks kvaliteetset oillivõli ja rediseid, 6-7 suuremat inimese kohta.
- Rösti pistaatsiapähkleid kuival pannil umbes kolm minutit keskmisel kuumusel. Aeg-ajalt raputa panni, et pähklid ühtlaselt röstiksid.
- Siis lisa pannile seesamiseemned, vürtsköömned, fenkoliseemned ning pipar. Jätka tihedalt segades röstimist kuni terve köök mõnusat vürtside lõhna täis on, umbes 3-4 minutit veel. Kui tundub, et seemned pigem kõrbema hakkavad, siis keera kuumus madalamaks.
- Kummuta kogu panni sisu uhmrisse ning purusta ühtlaseks puruks. Võid vabalt ise otsustada, kui peenikest puru tahad - mulle meeldib nii, et mõned suuremad tükid on ka veel alles. Kui uhmrit ei ole, siis kindlasti ajab asja ära ka lõiketeradega köögikombain või saumikser,
- Serveerides lõika suuremad redised pooleks või neljaks (kui viitsid), vala oliiviõli väiksesse kaussi ning säti dukkah teise kausikese (või miks mitte uhmriga) sinna juurde ning lase kõigil ise dippida.
Ole esimene, kes kommenteerib