Lihtne quiche-laadne seenepirukas
Suvi on nii tore aeg! Rääkimata sellest, et ilm on ilus ja ei pea iga kord õue minnes endale kümmet kihti riideid selga panema on see ka söögi poolest mu lemmikaeg. Toidule kuluv raha on mul sel aastal kuidagi eriti kokku tõmmanud, sest tänu suurele terrassile saan hunnikus salatit ja ürte ise kasvatada ning lisaks on kohe mu maja taga Ameerika aed, kus mul veel lisaks paar peenart värsket kraami juurde toodavad. Just täna sain sealt näiteks oma esimesed kaks kollast peedipoissi. Veel hästi tillukesed, aga niikuinii peab neid harvendama ja peedilehed maitsevad ka salatis hästi, seega koju ma nad igatahes tassisin. Ilmselt rändavad nad õhukeste viiludena täiesti toorelt salati sisse.
Lisaks isekasvatatud kraamile on juba käes ka kukeseeneaeg ning oma tädi sünnipäeval käimise tema maakodus ühendasin kiire metsatiiruga ja 2 tunnise jalutuskäiguga sain nii umbes 10 liitrit seeni. Üle ma neid ei kaalunud ja täpselt ei mõõtnud ka, aga praeguseks olen söönud neid 3 korda, 3-4 toidukorda ootab veel värskelt külmkapis ja 5 risoto jagu praadisin kiirelt läbi ja läksid sügakülma talve ootama. Täiesti tasuta toit ja mõnus metsajalutuskäik veel pealekauba. Lisaks kukekatele skoorisin ka mõned puravikud. Lihtsalt ülimõnusad!
Just nendestsamadest kukeseentest ja vanaema peenral kasvanud sibulast saigi tänane pirukas täidise ning loomulikult käib piruka juurde ka salat oma aias kavanud rohelisest kraamist. Ülejäänud piruka sisu valmis külmkapis olevatest topside lõppudest ehk tegemist on täieliku säästu- ja külmkapikoristustoiduga, aga maitse järgi seda küll kohe üldse öelda ei oskaks. Nagu ikka selliste kogemata õnnestunud toitudega, panin retsepti ka kohe igaks juhuks kirja, sest ega ma enam ülehomme ei mäleta, kui palju ma midagi lisasin ja veel vähem seda, et mis temperatuuriga ja kui kaua seda küpsetati 🙂
Aga miks ma kirjutasin pealkirja quiche-laadne, mitte lihtsalt quiche? Aga sellepärast, et traditsiooniliselt peaks quiche olema alati ümmargune, minul on kasutusel aga nelinurkne pirukavorm. Seega kui sina kasutad ümmargust ormi, siis võid selle “laadse” rahumeeli ära unustada ja sama retsepti järgi “päris” quische küpsetada:)
- 130 g täistera nisujahu
- 0,5 tl soola
- 60 g külma võid
- 1 spl külma vett
- 20 g võid
- 1 suurem sibul (nii umbes 100 g oli minu oma)
- 200 g kukeseeni
- 100 g hapukoort
- 100 g kodujuustu
- 100 g maitsestamata jogurtit (kasutasin kreeka jogurtit)
- 2 muna (ikka ja alati vabalt peetud ja soovitavalt tuttavatelt kanadelt, eks!)
- Maitseks soola ja pipart
- Mõõda jahu ja sool lõiketeradega köögikombaini kannu ning tükelda juurde külm või. Surista kõik väikeste sutsudega märja liiva taoliseks puruks. Siis lisa vesi ning surista korraks veel läbi. Saadud puru peaks sõrmede vahel ilusti kokku jääma.
- Vooderda vormi põhi küpsetuspaberiga ning suru taignapuru sõrmedega üliõhukese ühtlase kihina vormi põhja ning seinadele. Tõsta vorm vähemalt 10 minutiks sügavkülma - nii küpseb see mõnusamalt krõbedaks ning ääred ei vaju eelküpsetamise ajal alla.
- Kui taigen jahtunud, siis torgi sellesse kahvliga augud ning eelküpseta 200 kraadi juures 10 minutit.
- Viiluta sibul ning suuremad kukeseened võid lihtsalt käte vahel väiksemateks tükkideks rebida.
- Sulata või, viska sibul koos sutsu soolaga pannile ning lase sel umbes 5 minutit keskmisel kuumusel klaasistuda. Siis tõsta kuumust, lisa pannile ka seened ning prae need kiirelt läbi. Maitsesta soola ja pipraga kuni ise rahul oled. Lase segul pisut jahtuda.
- Samal ajal viska sinnasamasse köögikombaini lõiketeradega kannu (vahepeal pesta pole vaja) hapukoor, kodujuust, jogurt ning munad, maitsesta soola-pipraga ning sega jällegi kõik ühtlaseks.
- Tõsta eelküpsetatud põhi ahjust ning keera temperatuur 180 kraadile.
- Laota põhjale seente ja sibula segu ning kalla üle munaseguga.
- Tõsta ahju tagasi ning küpseta veel 30 minutit.
- Serveeri soojalt koos suure hunniku rohelise salatiga.
- Mõistagi ei ole köögikombain retsepti juures hädavajalik. Kui sul seda pole, siis sega taigen kokku sõrmede vahel, aga proovi seda kiiresti teha, et või liigselt ei soojeneks. Ning muna-kooresegu võid loomulikult ka lihtsalt kokku vispeldada. Kodujuustu terad jäävad siis sutsu suuremad, aga sellest pole midagi hullu!
Ole esimene, kes kommenteerib