Hea toidu kodu

Lihtne sidrunipasta ning nipid pasta keetmiseks

Pasta on küll üks neist toitudest, mis peaaegu kõigile meeldib ning mille valmistamiseks on lõputu hulk erinevaid võimalusi – alates kodus valmistatud pastast kuni topsis kiirversioonideni, millele vaid kuum vesi peale kallata tarvis. Lisaks on olemas meile kõigile tuttavad kuivatatud pastasordid, mis valdavas osas koduköökides kapis ootamas on.

Topsis kiirpastat minu menüüst ei leia – kuna mulle süüa teha meeldib, siis kindlasti leian selle 20 minutit, et kuivatatud pastast midagi head välja võluda. Kusjuures lihtsamate kastmete valmistamiseks ei kulu tihti rohkem aega kui seda pasta keetmisele kulub. Nullist teen pastat vahel küll, aga see vajab tõepoolest vaba õhtut, sest taigna tegemine, puhkamine ja lahti rullimine lihtsalt on veidi ajakulukamad. Vabal päeval on see aga väga mõnus teraapiline tegemine ning blogist leiad ka päris mitu värske pasta retsepti.  

Kuivatatud pastat on saada sadu erinevaid sorte, millest kõiki ühes blogipostituses lahti kirjutada ei jõua. Minu kodus on valdavalt kasutusel kõrgema kiudainesisaldusega ja selle võrra tervislikum täisterapasta, aga üldiselt ma ei ole nõus sellega, et ka tavaline durumnisust pasta tingimata „ebatervislik“ toiduaine oleks. Tõsi – kui iga päev ainult või ja juustuga pastat süüa, siis see tõesti tervislik ei ole, aga asi ongi kogustes ning ka päevad läbi ainult lehtsalati söömine ei ole kindlasti tervislik. Tasakaal on võti nii toitumise kui ka ülejäänud elu juures.

Veelgi rohkem on maailmas erinevaid pastakastme retsepte. Küll tomati, küll koore baasil valmistatud, kergemad ja toekamad, ohtrate köögiviljadega või hoopis liharikkad. Kui tutvusin Prisma valikus olevate Coop kaubamärgi pastadega, siis teadsin kohe, millise kombinatsiooni ma retseptiks vormistan. Talv on tsitruste parim hooaeg ja mõned aastad tagasi maitsesin Roomas üht sidrunipastat, mille maitse siiamaani meeles on ning mida korduvalt ka ise valmistada proovinud olen. Ma päris üks ühele tulemust ei ole suutnud luua, aga eks mälestustes maitsevadki toidud teisiti ja olen oma retseptiga väga väga rahul. Pealegi lisasin ma toiteväärtuse tõstmiseks ka suvikõrvitsat, mida algses roas kindlasti sees ei olnud. Seega pisut allapoole kerides leiad ühe imelise ja tõesti väga lihtsa ja kiire sidrunipasta retsepti.

Veel enne seda aga kiire pilk mõnele enamlevinud pastakujule ning soovitused nende kasutamiseks.  

1. Spagetid

Spagetid on klassikaline pastavalik, mida armastavad nii suured kui ka väikesed. Oma nime on need saanud itaalia keelest, kus spaghetto tähendab väikest juhet. Tänapäeval on spaghetti bolognese tõenäoliselt üks tuntumaid pastaroogasid, kuid nii see kui ka suurte lihapallidega versioon on pigem amerikaniseerunud variandid. Itaalias armastatakse spagette tihti nautida kas lihtsa tomatikastmega või siis hoopis oliiviõli ja küüslaugu baasil valmistatud aglio e olio kerges kastmes. Kergemad kastmed kindlustavad selle, et kõik pastaribad saavad ühtlaselt kastmega kaetud ning nii on seda ka lihtsam kahvli ümber keerutada. Spagetid töötavad hästi ka karpidega kuid nautides pastat koos mereandidega peab arvestama, et itaallased peavad mereandide ja juustu koos serveerimist lausa pisikeseks patuks.

2. Penne

Penne on torukujuline pasta, mille otsad on lõigatud diagonaalselt. Muide – penne nime puhul on täpselt teada, kust see pärit on. Nimelt esitas Giovanni Battista Capurro 1865. aastal taotluse selle pastakuju patenteerimiseks. Penned sobivad eelkõige paksemate kastmetega, mis torukeste sisse hiilides tagab mahlase tulemuse. Võib-olla oled kuulnud roast nimega penne alla vodka, kus pastatorukesed segatakse kokku rikkaliku tomati-koorekastmega, millele annab lõppviimistluse viin.?

3. Farfalle

Farfalle, tuntud ka kui lipsupasta, on kujult sarnane pisikeste liblikatega. Tänu oma kujule hoiavad farfalled hästi kinni rikkalikke ja suuremate köögivilja- või lihatükkidega kastmeid. Tänapäeval kasutatakse farfallet tihti ka külmades pastasalatites.

4. Tagliatelle

Lindikujulisi pastasid on erineva laiusega alates ülipeenest „inglijuuste“ või „angel hair“ pastast kuni üsna laiade pappardelle lintideni. Tagliatelle puhul on ribad lõigatud umbes 6 mm laiuselt ning nende nimetus on tulnud itaalia keelest, kus tagliare tähendabki just lõikamist.
Lindikujuliste pastade puhul võiks lähtuda loogikast, et mida peenem on lint, seda kergem peaks olema kaste. Ja vastupidiselt – mida laiemad ribad, seda robustsemaid kastmeid saab nendega kokku sobitada. Tagliatelle on laiuselt keskmine, seega neid sobib serveerida nii bolognese kui ka siidise või-sidrunikastmega nagu mina all retseptis teinud olen.

5. Fusilli

Fusilli on spiraalkujuline, kruvi meenutav pasta. See on disainitud eelkõige juustu- ja ricottakastmete ning pestokastmetega serveerimiseks. Kaste poeb mõnusalt spiraalikeerdude vahele ning fusilli sobib hästi kasutamiseks ka külmades salatites. Eriti vahva on salatites kasutada naturaalsete värvidega kirjuks toonitud pastat.

Mida pasta valmistamisel alati järgida?

Vahet pole, millise pastakuju- ja kastme valinud oled – mõned nipid tasub endale meelde jätta, sest need kehtivad igasuguse pasta puhul:

• Pasta keetmiseks vali alati suur pott, tõsta vesi enne pasta lisamist mulinal keema ning soola vett korralikult. Õli ega muud ei ole vaja pasta keeduvette lisada – ainult veest ja soolast piisab!
• Pasta keetmise aeg sõltub selle kujust ning kuivatatud pasta puhul tasub järgida pakil välja toodud keetmise aega. Kui plaanid pastat enne serveerimist veel paar minutit ka kastme sees kuumutada, siis soovitan keeta pastat pigem pakil näidatust minuti vähem. Värske ise valmistatud pasta puhul valmib see keevas vees vaid minutiga. Alati tasub usaldada ka iseennast ning keetmise ajal pastat maitsta. Üle keeta pastat ei tasu ning seda peaks ka peale keetmist endiselt hamba all tunda olema (al dente just seda tähendabki).
• Enne pasta kurnamist tõsta potist kõrvale tassitäis keetmisvett – see tärkliserikas vedelik aitab paljudel kastmetel roa lõplikult ära viimistleda ning paremini pasta külge haakuda.
• Peale pasta keetmist ei ole vaja neid külma veega loputada ega õliga kokku segada. Loputades loputaksid maha ka tärklise, mis aitab pastakastmel haakuda. Seega soojade roogade puhul soovitan külmast veest kindlasti hoiduda. Küll aga võib keedetud pasta jaheda veega kiirelt üle loputada juhul, kui on plaanis valmistada külma pastasalatit.  
• Pasta peaks enne serveerimist alati kastmega kokku segama. Kuiv pasta ühel taldriku poolel ja kaste teisel pool ei sobi kohe mitte. Pasta peaks peale keetmist kohe kastme sisse rändama, seal küpsemise lõpetama samal ajal kastme maitset endasse imades. Ja kastmega ole pigem kokkuhoidlik – see peaks pastat üleni katma, aga mitte ära pane pastat kastme sisse ujuma 😊
• Pasta ei ole see roog, mille saad valmis teha ning siis potis pliidinurgale seisma jätad. Kui pasta valmis saab, siis tuleks võimalikult kiiresti ka sööma hakata, sest seistes see paremaks ei muutu. Kui soovid pastarooga ette valmistada, siis paljud kastmed võid mõistagi lausa mitu päeva varem valmis teha. Enne sööma hakkamist võiksid leida selle 15 minutit, et pasta värskelt keeta ning kastmega kokku segada. Kui tõesti ei leia, aga soovid siiski pastat nautida, siis vali mõni ahjus küpsetatud pasta – nendega on hoopis teised teemad, millest järgmisel korral kirjutan.

Kuigi ma nüüd lugesin üles miljon reeglit, siis tegelikult tahan enne retseptini jõudmist veel öelda, et kui sina soovid neist mõnda ignoreerida, siis lase käia. Sina ise ju sööd oma valmistatud toitu, seega kui soovid pastat pehmememana, selle enne söömist kaheks tunniks seisma jätta või segada 10 pennet detsiliitri kerge kastme sisse, sest sulle meeldib nii – lase aga käia! Kokkamine on loominguline tegevus, mis peaks olema nauditav ja kindlasti ei juhtu sellest midagi hullu, kui sa kõiki ülalolevaid reegleid ei järgi. Küll aga soovitan erinevaid variante lihtsalt proovida, sest kui oled harjunud näiteks 20 minutit koos õliga keedetud pastat kastme kõrval serveerima, siis võib-olla avastad, et mõni muu versioon meeldib sulle rohkem. Ja kui ei meeldi, siis sellest pole ju ka midagi, sest saad järgmisel korral jälle oma vana meetodi juurde tagasi pöörduda.  

Prindi retsept

Lihtne sidrunipasta

Aeg kokku20 min min

Portsjoneid: 1

Vaja läheb

• 30 g võid
• 1 tl head oliiviõli
• 1 suur sidrun võimalusel orgaaniline, kindlasti kuuma veega korralikult pestud
• 100 g tagliatelle pastat
• 30 g parmesani
• 100 g suvikõrvitsat
• Soola-pipart

Kuidas?

• Riivi sidrunilt maha kollane osa koorest, seejärel lõika sidrun pooleks ja pigista välja ka mahl.
• Lisa väikesele pannile või, õli, pool sidrunikoorest ning pool sidrunimahlast. Kuumuta umbes 5 minutit keskmisel kuumusel kuni või on sulanud ja sidrunimahl pisut kokku keenud ja veelgi sidrunisemaks muutunud. Seejärel tõsta pann pliidilt pasta valmimist ootama.
• Tõsta suur potitäis vett keema, maitsesta soolaga ning keeda tagliatellet minut pakil toodud ajast vähem.
• Pasta keemise ajal tükelda suvikõrvits pikkadeks ribadeks. Kasutasin spetsiaalset lõikurit, aga hea tulemuse saab ka köögiviljakoorijaga. Riivi parmesan peenelt.
• Kui pasta on peaaegu valmis, siis tõsta kõrvale 0.5 dl pasta keetmise vett. Kurna pasta ning lisa see kohe kastmepannile. Tõsta samale pannile ka suvikõrvitsa lindid, ülejäänud sidrunimahl ja -koor, riivitud juust ja pastavesi. Sega pannitäit madalal kuumusel kuni juust on sulanud ning pastavesi kõik ülejäänud koostisosad mõnusalt pasta külge kleepuvaks kastmeks muutnud. Maitse ja lisa tunde järgi soola-pipart.
• Serveeri kohe!

Postitus on valminud koostöös Prisma Peremarketid kauplustega.

Prisma omabrändide valik on muutumas ning Rainbow tooteid hakkab asendama põhjamaise kvaliteediga Coop tootesari. Prismas müüdavaid Coop tooteid teistest kaupluskettidest ei leia. Prisma Coop on Põhjamaades juba pikalt tuntud ja seda just hea hinna-kvaliteedi suhte pooles. Tooteid hangitakse läbi Coop Tradingu, kuhu kuuluvad Coop Taani, Coop Norra, Coop Rootsi ja Prisma emaettevõte SOK.

Kommentaarid