Spinati-artišoki pitsa
Pitsa on üks nii-öelda kiirtoit, mis minu arvates väga ebatervislik ei olegi. Seda loomulikult sel juhul, kui seda ise teha, põhi õhukesena hoida ning katteks tervislikumaid valikuid teha. Rääkides asjadest, mida pitsa ei ole, siis tegelikult ega kodune pitsa ka väga kiiresti valmis ei saa. Aktiivset aega on küll ainult natuke, aga mässamist kokku ikka päris pika perioodi jooksul. Mul on ahjus kasutusel spetsiaalne pitsakivi (aitäh preili õde), mis läheb megakuumaks ning aitab ka tavalises elektriahjus peaaegu kiviahju efekti saada nii, et põhi eriti mõnus tuleb – juba selle soojendamiseks läheb omajagu aega ning lisaks veel taigna tegemine ja selle kerkimise ootamine. Just need kaks esimest sammu ongi need, mis tuleb enne ära teha ja hilisem pitsade kokku panemine on juba selline asi, mille kõigile sööjatele edasi delegeerida saab.
Kuna kivi soojendamine võtab omajagu aega (ja ka energiat), siis tavaliselt teen ikka suurema koguse korraga. Suurem kogus on umbes 6 pitsat. Arvestades seda, et me elame kahekesi, siis ilmselgelt sööme me neid tavaliselt mitu päeva või siis kutsume lihtsalt külalised. Mõlemad variandid on head. Tegelikult seltskonna jaoks on pitsaõhtu päris tore aja veetmise viis. Tavaliselt teen nii, et rullin taigna põhjadeks lahti, sätin kattematerjalid keset lauda ja siis igaüks sätib endale meelepärase kokku. Ainuke väike miinus siin on see, et ahju mahub korraga üks pitsa ning seega need korraga valmis ei saa. Plusspoolelt küpsevad need kivil, pöördõhurežiimi ning võimalikult kõrget temperatuuri kasutades ülikiiresti. Olenevalt sellest, kui suur krõbedusearmastaja oled, siis saab hakkama paari kuni kuue minutiga.
Täpsemalt tänase pitsa juurde jõudes ei ole tegemist sugugi tavalise tomatikastmese pitsaga. Tegemist on hoopis rohelise pitsaga ning ma pean ütlema, et ise olen selle tegelasega ülimalt rahul – tõestus sellest, et tasub vahel väljaspool raame mõelda. Kuigi pisut googeldades selgus, et spinat ja artišok niikuinii on suured sõbrad, siis minu köögis nad varasemalt kokku pole puutunud. Tõenäoliselt sellepärast, et artišokid ei ole mul väga tavalised tegelased – värskena on neid ülimalt harva saada ning purki pandud kraami kasutan pigem vähe ja seega ei olegi neisse väga süvenenud. Sel korral aga tuli pitsaõhtule külla sõber, kes küsimusele, et mida ta piruka peale soovib tegi nalja, et “artišokke ja safranit” ning kuigi see ei olnud tõsiselt öeldud ja safrani osa unustasin sealt kohe ära, siis artišokid tundusid põnevad ning inspireerisid sealt edasi mõtlema.
Mu esimene mõte oli artišokkide alla teha bešamellkastme moodi juustune kaste. Samas aga polnud ma oma selle korra maitsekombinatsioonides sugugi kindel, seega ei tahtnud suurt potitäit kastet vaaritama hakata ning läksin lihtsama vastupanu teed. Ja õigesti tegin, sest paks kreeka jogurt toimis koos spinati ja sibulaga kastmena ülihästi. Ma ise endiselt küüslauku ei söö, aga ma kujutan ette, et kastme tegemise ajal paari küüne lisamine võiks tegelikult veel mõnusat lisasärtsu anda.
Vot ja nii ongi. Head katsetamist, minul läheb igal juhul kordamisele!
P.S. Ma taigna retsepti ei hakka eraldi kirja panema – kasuta sellist nagu ikka tavaliselt õhukese pitsa tegemiseks kasutad. Ma ise teen tavaliselt taigna juuretisega ning sellega taigna valmistamine on kirjas siin.
- Ühe pitsapõhja jagu tainast (ülalpool on link minu retseptile)
- 1 tl õli praadimiseks
- Pool sibulat
- 100 g (külmutatud) spinatit
- Poole sidruni riivitud koor
- Sutsuke sidrunimahla
- 100 g paksu kreeka jogurtit
- Soola
- Pool purki artišokisüdamikke
- 1 spl päevalilleseemneid (piiniaseemned oleks ka head)
- 50 g mozzarellat
- Värskeid spinatilehti
- Õhukesi parmesaniviilakaid
- Pane ahi koos pitsakiviga vähemalt tund aega enne küpsetama hakkamist maksimaalsele kuumusele soojenema.
- Valmista tainas nii, nagu sa seda ikka teed ja pane kerkima.
- Haki sibul peenelt ning prae madalal kuumusel õlis klaasjaks (nii 5 minutikest umbes).
- Lisa pannile spinat. Kui kasutad külmutatut, siis lase sel pannil sulada. Kui värsket, siis lase kokku vajuda. Seejärel tõsta pann tulelt ning lase pisut jahtuda.
- Sega jahtunud spinatisegule juurde jogurt, sidrunikoor ja -mahl ning maitsesta soolaga.
- Lõika artišokisüdamed veerandikeks.
- Rulli tainas küpsetuspaberil õhukeselt lahti.
- Kata jogurti-spinatiseguga nii, et äärtest jääb umbes 1 cm vaba ruumi.
- Säti pitsale artišokiveerandikud, raputa üle seemnetega ning laota mozzarella ühtlaselt pirukale.
- Küpseta pitsakivil kasutatdes pöördõhurežiimi nii kõrgel kuumusel, kui su ahi võimaldab kuni saavutad soovitud krõbeduse (minu puhul - krõbeda!).
- Serveerimisel lisa mõned värsked spinatilehed ning laabijuustu õhukesed viilud.
Ole esimene, kes kommenteerib