Kartuligratään, roheline kaste, kirsstomat ja krõps veise juurde
Seda pealkirja kirjutades jooksis mu peas mõte, et vat postitust küll kuidagi SEO-le ei optimeeri. Fookus on puudu ja üldse liiga palju asju ühes postituses koos. AGA ma loodan kõik teie 10 000+ inimest, kes igal kuul siia blogisse ikka tagasi tulete ikkagi loete ja päriselt seda retsepti ka järele kokkate, sest ma ise olen 5 minutit tagasi lõpetatud taldrikutäiest absoluutselt vaimustuses!
Kõik, kes mind tunnevad teavad, et punane vein on minu jaoks no-no. Tegelikult peaaegu kõik tumedam alkohol – tume rumm, viski, konjak – no ei meeldi, pole midagi teha. Aga Bestwine palus mul oma järgmise reede sündmuse jaoks veinide juurde mõned lihtsad õhtusöögimõtted välja pakkuda ja veinide hulgas on lausa kaks punast. Ma loomulikult küsisin igast võimalikust kohast soovitusi ja mõtlesin, et proovin ise vaid paar lonksu, et aru saada maitsete klappimisest või mitte klappimisest ja joodan ülejäänu härra elukaaslasele 😀 Agaa nüüd pärast 1,5 klaasi joomist toidu kõrvale pean nentima, et mõnus on ja sobib lihtsalt megahästi kokku! Kiitus läheb siin restoran Puri sommeljeele Kristjanile, sest just tema soovitas mul selle veini kõrvale neid elemente. Tegelikult ma muidugi natuke kaldusin kõrvale, sest meil on ikkagi karantiin ja kui kodus veise sisefileed on, siis ükski jõud ei aja mind poodi antrekooti ostma, aga võtke teie kõik teadmiseks, et veise osas antrekoot ilmselt sobiks tõesti paremini, sest sel on võrreldes sisefileega lihtsalt rohkem maitset. Veise küpsetamist ma retsepti kirja ei pane ka, sest see sõltub väga suuresti tükist, mis sul saada õnnestub + kõik eelistavad niikuinii erinevalt küpsetatud liha, aga mõned sõnad selle kohta siiski.
Ma ise olen meedium miinuse suur austaja ja kuigi ma tänu taimetoitlasest härra elukaaslasele liha tegelikult juba aastaid väga palju ei söö ja eriti veel kodus ei tee, siis liha praadimiseks on oma süsteem mul siiski olemas. Ajan panni võimalikult kuumaks ning praen toatemperatuuril ja soola-pipraga maitsestatud liha igast küljest pruuniks – no ikka nii, et mõnus krõbe koorik olemas on. Pärast liha ümber keeramist panen pannile või (no pigem ohtralt ikka), täna viskasin sellesse ka oksa tüümiani lisaks, (kindlasti sobib ka küüslauk, aga selle sõber ma kohe üldse ei ole) ja lusika abil kastan liha ka pealtpoolt vahutava võiga. Täna kasutasin praadimiseks sama panni, kus aedviljakrõpse tegin, seega see oli juba algusest peale võiga koos, aga tihti alustan ka nii, et alguses on pannil vaid tilk õli ja või lisan hiljem. Sealt edasi sõltub lugu sellest, millise ja kui suure tükiga tegemist on. Mul täna oli üsna väike sisefilee tükk. See sai pannil kuumust igast küljest umbes neli minutit ja siis jätsin selle lihtsalt lõikelauale puhkama umbes kümneks minutiks. Kui sul õnnestub saada antrekooti või on tegemist suurema lihatükiga, siis võiks selle teoreetiliselt ka ahju järelküpsema panna. Kui tahate liha küpsetamise kohta eraldi õpetust, siis andke märku ja panen samm sammu haaval kirja, täna keskendun rohkem lisanditele. A ja muide, näiteks Liivimaa Lihaveise steikide pakendil on täpne küpsetamise õpetus kirjas.
Aga lisandid nüüd. Tegin liha juurde kartuligratääni, rohelise kastme, millele ma isegi nime anda ei oska, juursellerist ja pastinaagist krõpsud ning ahjus küpsetatud kirsstomatid. Kõik kokku oli tõesti nii megahea, et mul jääb sõnadest puudu. Ja aega selleks kõigeks megakaua ei kulu. Põhimõtteliselt jõuad kõik muud asjad valmis teha sel ajal, kui kartulid ahjus on. Ka tomatid saad samal ajal ahju visata ning ekstramugav on see, et krõpsud ning liha valmivad samal pannil. Nõude pesemine ei meeldi ju kellelgi!
Karantiinikohandusena asendasin soovitatud pastinaagi juurselleriga ja praadisin imeõhukesed viilud või sees krõbedaks. Tegelikult imepisike kogus pastinaaki sai taldrikule ka, sest minu eelmise aasta aiapidamisest leidsin peenart korda tehes just eile mullast viimased kolm tibatillukest (no nii väikese sõrme suurust) pastinaaki ning sättisin need juursellerile lisaks. Mõlemad olid imelised.
Lisaks pastinaagile on oma peenralt pärit ka petersell ja münt. Mõlemad kusjuures samamoodi kenasti talve üle elanud ja nüüd juba mitu nädalat saan neid vaikselt toitudele lisada. Sellised rohelised kastmemöginad meeldivad mulle väga. Neid saab teha põhimõtteliselt igast ürdist kas siis pesto moodi või ürdiõlina või gremolatana, ma tavaliselt neid kuidagi ei nimetagi vaid lihtsalt võtan ühe ürdi aluseks ning siis mõtlen, milline õli ja hape sinna juurde sobida võiks. Vahel kasutan äädikat, vahel tsitruseid. Mõnikord lisan juustu või pähkleid-seemneid, mõnikord mitte. Variante on miljon erinevat, aga halba rohelist möginat pole mina veel saanud 😀 Näiteks siin on üks õli bao kuklite juures, pestot olen teinud nii tillist kui porgandipealsetest ja enamasti saavad need rohelised kastmed niikuinii nii ruttu otsa, et ei jõua pildilegi.
Väikese feiliga sain ka hakkama. Nimelt oli mul kartulist plaanis teha imekaunis väljast ja pealt krõbe, seest pehme roos. Maitse sai imeline, aga tegelikult jäi see gratääniroos vormi külgedele kinni nii, et see lõpuni sealt väga hästi lahti ei tulnud. Pole hullu, sest maitse oli ülihea ja läheb kordamisele. Küll tõenäoliselt suurema vormiroana, aga läheb. Võimalik, et järgmine kord säästan ka umbes pool tundi kartulite üliõhukesteks viiludeks lõikamisele kulunud aega ning piirdun tavalise noaga kartulite viilutamisega 😀
Röstitud tomatid ning see roheline kaste, millele ma isegi nime and anda ei oska võtavad mõlemad ainult mõne minuti aktiivset tegutsemisaega, aga toovad taldrikule mõnusat värskust juurde. Kõik kokku on igatahes super suurepärane ja annab ilusti taldrikule sättides restoraniroa mõõdu välja, samas valmistamine midagi ulmekeerulist ei ole.
Kartuligratään, roheline kaste, kirsstomat ja krõps veise juurde
Vaja läheb
Kartuligratääni jaoks
- 1 väiksem sibul
- 200 g maitsestamata toorjuustu
- 10 g maitsepärmi Võid asendada mõne tugevamaitselise juustuga – timmi ise maitse paika
- 1 dl vett
- 500 g kooritud kartuleid
- Soola-pipart
Rohelise kastme jaoks
- 20 g peterselli
- 10 g värsket münti
- 5 g sidrunikoore kollast osa, peenelt riivituna
- 10 g värskelt pressitud sidrunimahla
- 1 spl extra virgin oliiviõli
- Maitse järgi soola
Kirsstomatite jaoks
- Kirsstomateid
- Soola
- Oliiviõli
Juurviljakrõpsud
- Juursellerit
- Pastinaaki
- Võid
- Soola
Kuidas?
Kartuligratääni jaoks
- Haki sibul peenelt ning pane koos tilga õliga ning näpuotsatäie soolaga madalal kuumusel pannile 5 minutiks klaasistuma kuni kartuliga tegeled.
- Eelkuumuta ahi 200 kraadini.
- Viiluta kartul õhukeselt. Ma kasutasin oma rooside jaoks koorimisnoaga õhukeseks lõigatud viile. Võid kasutada ka näiteks juustunuga või kui sul on olemas siis mandoliini. Võid ka lihtsalt terava noaga imeõhukesed viilud lõigata
- Lisa pannile toorjuust ning vesi, sega ühtlaseks ning viimasena sega hulka maitsepärmi helbed. Selle asemel võid vabalt kasutada mõnda tugevamat juustu. Maitsetsa kaste soola ja pipraga.
- Kui soovid kartulid püstiselt mustrisse laduda (näiteks roosi kujuliselt nagu mina seda tegin), siis tõsta vormi põhja kaste ning säti kartuliviilud sellesse püstiselt nii, et need peaaegu tervenisti kastme sees on. Kui sa nii uhkeldavat tulemust ei soovi (ma ise järgmine kord ei viitsi pigem jamada), siis sega kartuliviilud kastmega korralikult kokku, laota segu ahjuvormi ning küpseta olenevalt kartuliviilu paksusest 40-50 minutit kuni need on pehmed.. Kui tundub, et kartulid pealt kõrbema hakkavad, siis võid vormi vahepeal fooliumiga katta.
Rohelise kastme jaoks
- Haki pestud ja kuivatatud petersell ning münt nii peenelt, kui suudad.
- Riivi sidrunikoor peenelt ning pigista sidrunist mahl
- Sega kõik ained kokku ning maitsesta soolaga. Proovi ning lisa seda, mis tundub puudu olevat. Ma tavaliselt koguseid grammi pealt ei kaalu, sest niikuinii erinevad mündid on erineva maitsega ja isegi sool pole alati sama soolane, seega alati maitse ja timmi enda eelistusele vastavaks.
Kirsstomatite jaoks
- Ma ei anna siin isegi koguseid ette, ühele taldrikule võiks jõuda minimaalselt 5 kirsstomatit, aga soovitan neid korraga rohkem ahju pista ning neid hiljem võileival, pastaga või lihtsalt niisama näksida.
- Säti kirsstomatid ahjuvormi, piserda kergelt üle oliiviõliga ning maitsesta soolaga.
- Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit. Viimaseks paariks minutiks võid grillrežiimi sisse lükata, et neile ka mõned sutsu kõrbenud kohad tekiks.
Juurviljakrõpsude jaoks
- Jällegi ma koguseid ette ei anna, meil läks kahele taldrikule pool väikest juursellerit ning kolm ülimini pastinaaki, mis isegi üht keskmist tavasuuruses pastinaaki välja ei anna 🙂
- Lõika kooritud köögiviljad terava noaga üliõhukesteks viiludeks.
- Kuumuta pannil või ning prae selles õhukesi viile keskmisest tiba kõrgemal kuumusel umbes 5 minutit. Vahepeal keera krõpsud ümber.
- Tõsta enne serveerimist sekundiks köögipaberile nõrguma.
Ole esimene, kes kommenteerib