Imeline India
Raporteerin – pärast kolme päeva, mis algab hommikul kell 7 kahetunnise Ashtanga tunniga, jätkub kuni kella neljani loengutega ja seejärel lõppeb kahetunnise Hatha jooga + hingamiseharjutuste ja meditatsiooniga olen endiselt elus, terve ja rõõmus.
Süüa antakse vahepeal ka ja söögid on head – programmis on sees ainult taimetoidud ja liha ei igatse küll üldse. Ainult vürtsidega käivad nad siin meie restoranis äärmiselt tagasihoidlikult ringi, võiksid oluliselt julgemad olla ja ma ei ole ainuke, kes nii arvab 🙂 Aga muidugi esimesel õhtul käisime tüdrukutega mere ääres ja sõime ülihäid krevette, kalmaari ja kala. Paar õlut tegime ka, seega ei tule ikkagi päris alkoholivaba kuu. Taimetoitlasi on meist ainult paar tükki, aga keegi ei tundu väga lihast puudust tundvat ja ei tunne minagi, samas nädalavahetusel kavatsen küll kõik teele ette jääva tänavatoidu ära süüa – kui ma reisil kõike võimalikku ei sööks, siis ma ju ei oleks mina. Üks õpetaja ütles täna, et kui oma menüü täiesti ümber muuta (ainult keedetud taimetoidud põhimõtteliselt), siis peaks näiteks painduvus üsna kiiresti 40 % paremaks muutuma, seega mul on väike ahvatlus proovida, et kas see tõesti on nii, aga ma jätan selle katse siiski kuhugi tulevikku.
Täna oli tegelikult lühike päev, ainult seitsemest kella üheni päeval ja ülejäänud päeva kulutasime nautimisele 🙂 Pärast tunde jalutasime toredate tüdrukutega kõrvalranda, nautisime teel imeilusaid vaateid ja siis lõunat – sõime ära vist peaaegu kõik ühe restorani kalad – minu saagiks langes üks pisike armas tuuniline, mille nad loomulikult minu maitse jaoks üle küpsetasid – ma ise oleks seda loomulikult põhimõtteliselt toorelt söönud, aga maitses see siiski imeliselt. Siis istutasime ennast ühte rannaäärsesse kohvikusse ja olime seal põhimõtteliselt päikseloojanguni – mina ja veel mõned veetsime vahepeal tunnikese SUP laudadega sõites, mis oli hullult tore, aga muidugi kordades keerulisem, kui Kakumäel, sest lained on ikkagi meetrised ja peab natuke vaeva nägema, et püsti püsida. Siis natuke shoppamist (resultaatideta) ja õhtusöök, mida sõime otse loomulikult jälle rannas. Kõht on ääreni täis ja hinnaks nii umbes 5 euri. Ehk siis tänane päev meenutas juba täitsa puhkust, muidu on pigem ikkagi work-work-work 🙂 Ja koju tagasi sõidutas mind, üht hollandlast ja üht Tšehhi tsikki üks tuk-tuk, mille juht oli käinud kõigi meie kodumaades ja oskas Eesti kohat isegi täpselt öelda, et ta on Tartus ja Tallinnas käinud, seega ta ilmselt isegi ei luisanud. Väidetavalt on oma igapäevaelus päikesepaneelide hooldaja ja tuk-tuki sõidab ainult puhkuse ajal hobina – miks ka mitte 😀 Homne on täitsa vaba ja plaan on see veeta päikese käes, sest kuna kogu valge olemise aja on tunnid, siis ma näen hetkel endiselt välja valge kui kummitus 🙂
Tundidest rääkides meeldivad mulle väga Ashtanga tunnid, aga see ei ole mulle muidugi üllatav. Teisel kohal ja tulevikus ilmselt kõige kasulikumad on adjustment meetodite tunnid ehk siis õpetatakse, kuidas õpilaste asendeid parandada. Seni oleme kolme tunni jooksul jõudnud läbi võtta ainult allavaatava koera „õigeks keeramise“ võtted, mida on kokku lausa 9 tükki. Mu respekt joogaõpetajate vastu, kes asendeid parandavad kasvas veel suuremaks – mulle on alati meeldinud, kui mind „õigeks keeratakse“ aga ma üldse ei mõelnud, et sellega nii palju tehnikat kaasneb. Ma täpselt ei kujuta veel muidugi ette, kuidas ma ise kunagi nii kaugele jõuan, et näeks klassitäiest inimestest ära, kes täpselt parandamist vajab, millist võtet kasutama peaks ja kuhu ning millises järjekorras iseenda jalad-käed panema peab. Aga küll ma jõuan! Igal juhul hullult äge!
Loomulikult on teised tunnid ka huvitavad, kuigi eile pärast kolme tundi ajalugu ja filosoofiat oli küll selline tunne, et pea läheb kohe katki. Järgmisel nädalal algavad anatoomia loengud – ma kujutan ette, et ka need on päris põnevad.
Novat ja nii ongi. Kohalik aeg on kohe 12 ja ma olen nii rämeväsinud, et kohe tuleb uneaeg 🙂
Ole esimene, kes kommenteerib