Wontonid seahakkliha ning vesikastanitega
Tere tulemast kergelt aasipärasele lainele. Ja tere tulemast sööme-ära-kõik-mis-kapis-ootab lainele. Igal aastal proovin vähemalt ühel korral oma kappides jäägid miinumumini süüa. Näiteks siis kasutada uue nisujahu ostmise asemel teisi sahtlis ootavaid jahusid ning vaadata üle oma konservide varud. Päriselt kappide tühjaks söömine mul veel õnnestunud ei ole, sest mul on tarvis igalt reisilt mingeid toredaid asju kaasa tuua ja nii läks ükspäev loosi näiteks üks laksapasta, mille tõin Malaisiast. Ja ma käisin seal kaks aastat tagasi… Maitseainetest on mul mõned ka juba kõvasti kauem kapis oodanud. Halvaks need õnneks ei lähe, aga kaotavad ajaga suure osa oma maitsest, seega ma terve mõistusega tegelikult aru ei saa, miks ma neid nii palju kokku ostan 🙂 Muidu mul naiselikku shoppamissõltuvust kohe üldse ei ole, aga kõik toidusse puutuv, eriti välismaal ja eriti turul – jah, ma võiksin elukutseliseks välismaa toiduturgudel ostlejaks hakata küll!
Tänases retseptis kasutasin ära juba vähamalt aasta aega sügavkümas oodanud wontoni taignalehekesed. Kuna pakk oli pooleldi lahti, siis tagantjärgi tarkusena võin öelda, et ega nende tükiks ajaks pooliku pakiga sügavkülma jätmine hea mõte ei ole, sest ükskõik kui hästi need sisse pakitud on – kuskilt otsast need lõpuks ikka natuke ära kuivavad ja nii on neid oluliselt keerulisem ilusti kokku voltida. Ka pildi pealt on mõnes kohas kergelt pragunenud kohtasid näha – vat sellest kuivamisest need tekkinud ongi ja kui värske paki lahti teed, siis on neid palju mõnusam kokku voltida. Nende lehekeste näol on muidu tegemist üliõhukeste aga samas tugevate taignalehekestega, kuhu sisse saab kõiksugu põnevat kraami voltida.
Täna sai täidiseks sea delikatesshakkliha, millele sättisin seltsiks jällegi tükk aega konservina kapis oma aega oodanud vesikastanid, mis annavad pehmele sealihale juurde mõnusat mahedat krõmpsu. Siit-sealt natuke maitseaineid juurde ja täidis ongi valmis. Täidise kokkusegamine on üsna kiire protsess. See, mis selle retsepti juures aega võtab, on wontonite kokku voltimine. Voltida saab neid muidugi miljonit moodi, aga mulle tundusid täna sellised neljakandilised kompsukesed kõige toredamad. Ega selles voltimises ka midagi keerulist ei ole. Kui sa just restoranis ei tööta, siis ei ole ka vajalik, et need kõik täiuslikult ühesugused välja näeksid, lihtsalt aega läheb voltimise peale rohkem, kui minu keskmise retsepti puhul. Aga minu jaoks toimib see justkui teraapiana. Muudkui täidad ja voldid, täidad ja voldid 🙂
Hakkliha valides vali kindlasti selline, mis väga rasvane ei oleks. Kõige mõistlikum oleks see lausa ise teha või turul lihunikul teha lasta. Nii tead täpselt, mis selle sisse läinud on. Ja seoses sellega, et kasutatud hakkliha on lahjemapoolne peab jälle ettevaatlik olema, et wontoneid üle ei küpsetaks, sest taine liha võib üle küpsetades kergelt kuivaks muutuda. Kui neid paari nõuannet silmas pidada, siis on tegemist äärmiselt mõnusate ja tavapärasest pisut erinevate suupistetega, mida kõik alati kiidavad!
- 20 wontonitaigna lehekest (müüakse külmutatuna)
- 240 g sea delikatessihakkliha
- 2 vart rohelist sibulat
- 1 suur punane tšilli
- Peotäis hakitud koriandrit
- Poole pöidla suurune jupp ingverit
- 8 vesikastanit (müüakse konservina - kui ei ole, siis jäta välja)
- 1 spl misopastat
- 0,25 laimi mahl
- 1 spl tärklist
- Vajadusel soola-pipart
- Küpsetamiseks õli
- Haki sibul, chilli ning ingver peenelt ning vesikastanid jämedamalt (iga kastanike umbes kuueks).
- Lisa hakitud ainetele hakkliha, koriander, miso, laim ning tärklis ja sega kätega kõik ühtlaseks massiks.
- Nüüd oleks vaja maitsta, kas on vaja soola või pipart lisada. Kui sul on toore liha maitsmine ok, siis seda teegi. Kui mitte, siis prae väike kogus pannil ning proovi sedasi. Vajadusel tee maitses korrektuure.
- Nüüd hakkab põnev voltimise osa.
- Laota kandiline taignatükike enda ette, määri selle ääred kergelt veega, tõsta taignatüki keskele umbes teelusikatäis täidist ning voldi taigen kokku.
- Mina voltisin täna nii, et tõstsin taigna nurgad keskele kokku ning surusin siis ruudu iga külje keskosast alustades küljed tugevalt kokku ning sain nii väiksed armsad kompsukesed. Voltimist seletada on palju keerulisem, kui seda päriselt teha ja isegi kui sul päris samasugused välja ei tule, siis voldi lihtsalt nii, nagu sulle tore tundub. Niikuinii maitsevad need hästi ja alles ei jää kindlasti 🙂
- Iga volditud kompsuke aseta tärklisega üle puistatud lõikelauale, et need kuhugi kinni ei jääks.
- Küpsetamiseks otsi välja suur pann, millele saad hiljem ka kaane peale panna.
- Aja keema umbes tassitäis vett.
- Pannile kalla pisut õli ning aja see kuumaks.
- Tõsta klimbikesed üksteise kõrvale pannile nii, et võimalikult suur pind nende põhjast krõbedaks saaks muutuda. Pruunista umbes 3 minuti jooksul.
- Seejärel kalla pannile umbes 1,5 dl keevat vett ning kata pann koheselt kaanega nii, et pann auruga täituks ning wontonid ka seest läbi aurutaks.
- Umbes nelja-viie minuti pärast eemalda pannilt kaas, keera kuumus kõrgeks ning lase viimaselgi vedelikul ära aurata ning põhjadel maksimaalselt krõbedaks muutuda.
- Serveeri kohe koos meelepärase kastmega. Tegelikult maitsevad need hästi ka järgmisel päeval külmana.
- Kastmeks segasin mina kokku sojakastme, pisut vett, laimimahla, suhkrut, hakitud tšillit ja koriandrit.
Ole esimene, kes kommenteerib