Kolme-juustu suflee
Olukord – ärkad üles, kõht on hullult tühi. Mida teeb normaalne inimene? Tõenäoliselt võileiba, võib-olla putru või omletti. Mida teen mina? Loomulikult juustusufleed 
Midagi kohutavalt keerulist selles ei ole, aga aega läheb kindlasti rohkem, kui võileiva peale läheks ja kuna ma ärkasin niikuinii suhteliselt hilja, siis see suflee läks pigem lõunasöögina kirja. Ehk siis brunchi retseptiks igati kohane. Retsepti võtsin sel korral ühest prantsuse köögi raamatust (minu puhul üsna ebatavaline, sest hoolimata riiulitäiest kokaraamatutest kasutan oma retseptide aluseks tavaliselt ikkagi internetist leitut) ja kuna mul nii mõnigi koostisosa puudu oli, siis sai sealsest kitsejuustusufleest kiiresti hoopis kolme juustu suflee. Külmkapist õnnestus mitme paki lõpud ära kasutada, mis on ka alati tore. Hea tuli küll – kerkis mõnusalt kõrgeks ja õhuliseks ja maitses hästi (mitte, et juust kunagi teisiti maitsekski)!
Mõistlik inimene oleks munavalgete vahustamiseks ilmselt suurema kausi võtnud. Ma ei hakanud enam poole pealt vahetama ka – kuhi küll, aga üle ääre ei läinud
Kõigi sufleedega on selline lugu, et neid ette teha ei saa ja korraga rohkem kui kuuele ma neid ka ei teeks, sest pärast ahjust võtmist peab need võimalikult kiiresti serveerima – muidu vajuvad need lihtsalt kokku. Aga kui justnimelt kuuele või vähematele muljet vaja avaldada, siis seda saab kindlasti!
Head katsetamist!
Ole esimene, kes kommenteerib