Hommikune ahvatlus – ahjuõunad kinoa ja pekaanipähklitega
Tegelikult pealkirjas ongi kogu retsept kirjas. Aga ma ei saa seda postitust ometi üherealiseks jätta, seega räägin ikka natuke taustast ka 🙂
Ilmselt kõik juba teavad, et ma kogu südamest vihkan toidu ära viskamist. Jaekaubanduses ja toiduainetööstuses on see tugevalt seadusega reguleeritud ja tähtaja ületanud tooted tuleb ära visata. See on kohati muidugi ka absurdne aga ma olen kindel, et ühegi äri omanik ei taha mõttetuid kadusid ja proovib kaupa tellida täpselt nii palju, et see kõik müüdud saaks. Selge on see, et alati see ei õnnestu. Aga veel hullem on minu meelest kodumajapidamistest ära visatud toidu kogused. Keskmiselt viskab eestlane ära pisut rohkem kui 50 kilo toidujäätmeid aastas. No nagu päriselt – see on lihtsalt nii absurdne, et me ostame endale kodudesse toidu ja siis viskame selle mingil hetkel lihtsalt minema. Absurdne!
Loomulikult ei ole ma ka ise sellest patust puhas ja iga kord, kui midagi käest läinud on, tekitab see minus lihtsalt kohutavat masendust (võite mu mehe käest küsida, mis nägu ma teen, kui ma midagi ära pean viskama – midagi rõõmsat see igal juhul pole). No ja samas mul on vaja alati kõik huvitavad asjad toidupoest ära osta ja nii ongi mu kuivainete sahtlid vahel täitsa ääreni täis. Just sellpärast proovingi aeg-ajalt tükk aega ilma poes käimata hakkama saada ning ainult kodus leiduva kraamiga söönuks saada. Nüüd polegi juba pea kaks nädalat poest eriti midagi ostnud (mingid taimed on siiski ka vahepeal mu koju jõudnud ja tänagi lähen turule, et viimaseid lehterkukeseeni jahtida) ja hävitan järgemööda sahtlitesolevaid varusid. Eile keetisin näiteks ära oma kinoa varud, et seda siis järgemööda erinevate salatite sees tööle lõunaks kaasa võtta.
Kuna ma poes pole käinud, siis peab kohati ka päris loominguline olema ja ka tänase hommikusöögi puhul tuli see loomingulisus jälle mängu, sest kasutamist vajavad vanavanemate käest saadud õunad, mis vaikselt pehmeks tõmbuma hakkavad ja käigu pealt tuligi pähe, et ahjuõunad krõbedaks röstitud pähklite ning kergelt kookosõlis praetud kinoaga võiks ju päris mõnus olla. Õnneks oligi! Kui sul ei ole endale poekeeldu peale pandud, siis tegelikult sobiks siia kõrvale kenasti ka pisut jogurtit. Ja kui soovid seda hoopis magustoiduna pakkuda, siis üks kuulike vaniljejäätist tundub ka mõnus. Aga kinnitan veelkord, et ka lihtsalt niisama oli mõnus sügisene hommikusöök!
- 200 g õunakuubikuid
- 1 tl kookossuhkrut
- 1 tl kaneeli
- 1 dl keedetud kinoad
- 1 tl kookosrasva
- 6-7 pekaanipähklit
- Pane ahi 230 kraadi peale soojenema.
- Puhasta ja tükelda õunad ning viska need koos suhkru ja kaneeliga ahjukindlasse vormi ning tõsta nii umbes veerand tunniks ahju.
- Vahepeal rösti kuival pannil kergelt pähklid.
- Siis sulata samal pannil pisut kookosõli ning kuumuta selles kinoad, kuni see on kergelt krõbe.
- Kui õunad valmis, siis tõsta kõik kokku ning naudi kohe!
Ole esimene, kes kommenteerib