Kaunviljadega pajaroog
Seda toitu võiks ilmselt chilli sin carneks nimetada, aga kuna siin midagi klassikalist ei ole, siis ma igaks juhuks seda ei tee. Tegemist on mõnusa ja soojalt toitva roaga, mis sobib meie pimedatesse sügisõhtutesse täiesti valatult. Ja selle juures on tore veel see, et soojendatuna maitseb see veelgi paremini, seega võib seda korraga kohe suuuuuuure potitäie valmis teha ning soojendada täpselt siis, kui isu peale tuleb.
Eriti mõnusa maitsenüansi annab selles toidus mu vaieldamatu lemmikvürts – vürtsköömen. Välja näeb see küll tavalisele köömnele üsna sarnane, aga maitse on neil väga erinev. Mu kätte on sattunud mõned eesti keelde tõlgitud kokaraamatud, kus need kaks maitseainet on omavahel segi aetud ning tihti olen seda viga märganud ka Jamie saadete eestikeelsetes tõlgetes. Iga kord, kui tõlkija selle vea on teinud on mul neist inimestest, kes retsepti järgides võib-olla esimest korda karrit teevad ja siis usuvadki, et peavad sinna sisse tavalisi köömneid panema. Lihtsalt hästi kahju on neist inimestest, kes arvavad, et mõni väga hea retsept vilets on, sest tõlkija pole köögiteemadega väga kursis olnud. Ma olen paar korda isegi kanalitele kirjutanud sel teemal, aga ma kahjuks vastuseid pole saanud.
Igal juhul on vürtsköömned laialdaselt kasutusel Lähis-Idas, Aasia lõunaosas ning ka Lõuna-Ameerikas. Väga tihti kasutatakse seda koos koriandriseemnetega (oleksin neid isegi täna lisanud, aga need on kodust otsas ja ma proovin hetkel oma maitseainevarusid vähemaks kasutada ja uusi seni peale ei osta) ning põnev on see, et sanskriti keeles kutsutakse seda jiraka ehk “see, mis aitab seedida.” See viimane omadus on vürtsköömnel tavalise köömnega ühine – seda tevad kindlasti kõik, kes minuga ühes kuulsas keskaegses restoranis koos on töötanud, sest köömnenapsu pakuti seal alati seedimise kergendajaks.
Selle pajaroa juurde sobib süüa näiteks riisi, samuti ka värskelt küpsetatud juuretisega saia. Kindlasti kuhjan ma ise siia ohtralt koriandrilehti. Sobivad ka küps avokaado ja hapukoor neile, kelle jaoks vürtsi pisut palju sai või siis paar lisaviilu värsket tšillit neile, kes vunki veelgi juurde keerata soovivad.
- 1 suurem sibul
- 2 porgandit
- 1 sellerivars
- 1 punane tšillikaun
- 1 tl värskelt purustatud vürtsköömneid
- 1 tl magusat paprikapulbrit
- 1 tl tšillipulbrit
- 0,5 tl soola
- praadimiseks õli
- 40 g beluuga läätsesid
- 1 purk/pakk purustatud tomateid (mul oli 370g, suts siia-sinna pole kuidagi oluline)
- 1 purk kikerherneid
- 1 tl mett
- Tükelda sibul, porgand, seller ning tšilli peenelt ning prae neid madalal kuumusel potipõhjas umbes 10 minutit, kuni need kergelt pehmenevad. Vahepeal sega.
- Kui sibul on klaasjas ja muud viljad pisut pehmenenud, siis kalluta potti vürtsid, tõsta kuumus keskmisele ning prae neid segades umbes 5 minutit, kuni need on mõnusalt aromaatsed.
- Järgmisena lisa potti läätsed ning purustatud tomatid ning lase neil umbes 20 minutit keskmisel kuumusel kaane all podiseda.
- Seejärel kalluta juurde ka kikerherned, lisa umbes 400 ml kuuma vett, sega kõik läbi ning jäta pada umbeks tunnikeseks madalamale kuumusele podisema. Vahepeal kergita kaant ning sega korra läbi.
- Kui kõik pehme, siis lisa mesi ja sega kõik läbi. Maitse ja lisa vajadusel veel soola.
- Serveeri niisama värske saiaga või riisil. Hästi sobivad juurde ka värske koriander, küps avokaado, hapukoor ja pisut laimimahla. Imehea!
Kristwl
9. nov. 2017
Eestistasin retsepti, kuna minu poes vürtsköömneid polnud, seega maitseainetest sai sisse sool ja küüslauk, chillid jms jätan järgmiseks korraks. Lisasin veel liha, kuna meespere nõuab. Muu jätsin samaks ja väga hea tuli.